Mahemesi: samm puhtama keskkonna ja toidulaua poole
Hea tervise ja vitaalsuse aluseks on kvaliteetne toitumine ja puhas elukeskkond. Mahemee ehk orgaanilise mee tootmine ja tarbimine on Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud 50%1, mis räägib sellest, et üha enam inimesi on huvitatud, kuidas ja millise keskkonnamõjuga on nende toidulauale jõudev toit valminud. Mahetoidu tootja on võtnud endale kohustuse järgida teatud norme, et tema tegevus ei teeks tootmise käigus kahju loomadele ja loodusele. Selle tulemusel valmiv toit on keskkonnasõbralikum ja sageli ka toitaineterikkam valik.
Selles blogipostituses sukeldume Eesti suurima mahemee tootja Harro Rannametsaga orgaanilise mee tootmise maailma, et mõista paremini selle eeliseid, tootmisprotsessi ning seda, mis eristab mahemett tavameest. Harro toodab mahemett alates aastast 2015 ja selle aja jooksul on tal olnud 380-470 mahemesilasperet aastas. Aastal 2020. võitis ta Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi korraldatud mahekonkursil aasta parima mahetootja tiitli.
Harro Rannamets mesitarudega | Foto: Marianne Loorents
Mille poolest mahemee tootmine tavameest erineb?
Mahepõllumajanduses pööratakse tootmise käigus suurt tähelepanu looduse ja keskkonna säästmisele. Tootjad annavad endast parima, loomaks tasakaalu taimede, loomade, keskkonna ja inimeste vahel, et kõigil oleks mõnus elada. Mahemee tootmisel järgitakse reegleid, mis põhinevad Euroopa Liidu ja Eesti seadustel. Eestis hoiab Põllumajandus- ja Toiduamet silma peal2, et kõik need reeglid täidetud saaks.
Harro toob välja, et mesindus tegevusena on igal juhul loodusele positiivse mõjuga: „Mesinikud hoolitsevad mesilaste eest, kes teevad loodusele tolmeldamisega palju head. Kahjuks on erinevad haigused meemesilaste hulgas niivõrd levinud, et kui mesinik neid ei raviks või haiguse fooni alla ei tooks, siis looduses ei pruugiks mesilased ise hakkama saada, kuna viirus hävitaks nad. Mahemesinduse puhul proovin loomulikult jätta võimalikult väikest jalajälge ka kaasnevate tegevustega.“
Mesilased mesitarul | Foto: Ichie Visual
Mahemesinduse nõuded
Mahemesinduse peamised nõuded on seotud:
* mesitarude asukohaga,
* mesitarude ja kärjeraamide materjaliga,
* kärjepõhjadega,
* kahjurite ennetusega.
Mahemett tootvate mesilaste tarud peavad asuma võimalikult puhtas keskkonnas ehk paigas, mida 3 kilomeetri raadiuses ümbritsevad põhiliselt sellised alad, kus ei kasutata erinevaid keemilisi taimekaitsevahendeid. Viimased võivad mingil määral sadestuda taimede nektarisse ja sealtkaudu jõuda ka mette ja vahasse. Lisaks ei tohi mesilaste korjeala läheduses olla maanteid ega suuri tehaseid.
Harro toob välja, et 3 km reeglit on mahemesinikul kõige lihtsam metsas lahendada. „Kõik oleneb muidugi ilmast, aga metsas on hea korjebaas peale jaanipäeva, juulis ja augustis. Kevadisel ajal seal aga nii palju nektarit ei leidu ning kuivema kevade korral võivad mesilased sootuks nälga jääda. Raiesmikel on selles mõttes parem, et seal kasvab tavapäraselt põdrakanep ja metsvaarikas. Samuti on parem korje seal, kus on rohkem niiskust – näiteks jõe või rabade ja soode ääres,“ selgitab mahemesinik.
Õitsev põdrakanep ja metsvaarikas | Fotod: Ichie Visual
Materjalikasutusele pööratakse mahemesinduses samuti tähelepanu – mesitarud peavad olema tehtud kas puidust, savist, õlgedest või korgist. „Kõik meie mahetarud on valmistatud puidust,“ mainib Harro. Tänapäeval kasutatakse tavamesinduses palju plastiktarusid, mahemesinduses on see aga keelatud.
Küsimus on ennekõike just plastiku tooraine (fossiilsed kütused ehk taastumatud loodusvarad), tootmise ja jäätmete (plastik looduses ei lagune) mõjus keskkonnale. Kuigi plastiktarud võivad pakkuda teatud praktilisi eeliseid, nagu vastupidavus ja hoolduse lihtsus, on nende tootmise ja kõrvaldamise keskkonnamõju pikas perspektiivis oluline kaalutlus ja põhjus, miks mahetootmises neid ei kasutata.
Ka kärjepõhjade tootmisel on mahemesinduses kindlad nõuded: vaha nende tegemiseks peab olema samuti mahepõllumajandusliku päritoluga. Harro ütleb, et kasutab kärjepõhjade tegemiseks ainult enda toodetud mahevaha.
Mesinikud aitavad mesilasi neid kimbutavate haiguste või kahjurite ennetamise ja tõrjumisega. Harro selgitab, et „mahemesinduses tehakse seda looduslike vahenditega, näiteks orgaaniliste hapetega. See on ka loodusele hea, sest ma ei vii sinna midagi, mida seal juba ei ole.“
Miks on mahemesi kallim kui tavamesi?
Harro toob välja, et sellele küsimusele saab vastata kahel viisil: „Mahemett iseenesest on kallim toota, sest mesiniku kulud on tõepoolest suuremad – töötunde panen ikka sama palju sisse, kuid saagikus on madalam, sest mahekorjemaa on piiratud ja sealne looduslik korje ei ole nii tugev. Intensiives tavamesinduses annavad suure osa meest põllumajanduslikud kultuurid, mida üldjuhul ei kasvatata mahedana. Seega ühe ühiku mahemee tootmiskulud on tõesti suuremad. Jah, mingis mõttes võib öelda, et see kõrgem hind on nö looduse maks, mida tarbija maksab selleks, et meid ümbritsev looduskeskkond oleks puhas ja kestlik. Samas võime aga sellele vaadata ka teisipidi, et mahemesi ei ole mitte kallis, vaid tavamesi on kahjuks väga odav.“
Seega, kuigi mahemee kilohind võib olla kõrgem, peegeldab see ennekõike siiski mee puhtuse kvaliteeti, mahetootmisele omaseid suuremaid kulutusi ja mesiniku pühendumust loodushoiule.
Kas ma saan alati sama maitse ja konsistentsiga mahemett?
Selle küsimuse peale Harro ainult muheleb ja raputab pead: „Ei saa, sest mesi on nii keeruline toode. Mesilane peab ju käima kümnetel tuhandetel õitel, et toota mett. Isegi kui ma viin tarud täpselt samasse kohta, siis ei saa ma igal aastal sama mett. Mesi on nagu vein – see sõltub nii palju ilmastikust… Kas ja kui palju on taim saanud õitsemise ajal vett? Päikest? Kui soe on olnud? Kui pikalt on soe olnud? Kuidas on lood niiskusega? Kui taimed ei ole niiskust saanud, siis mesi on ka vähem niiske, seda on raskem välja vurritada ja maitse on tuntavalt intensiivsem. Mõnel suvel on aga hoopis nii, et tuuakse viie päevaga kogu saak ära ja ongi korje lõppenud.“
Seega meel, nagu veinilgi, on iga aastakäik omamoodi. Mahemesi on aga tõeline looduse kokteil, kuna mesilaste korjeala on looduslähedasem kui tavameel.
Eestimaine mahemesi on rikkaliku aroomi ja maitsega | Foto: Ichie Visual
Meeldejäävad meed
Harro meenutab, et erilised meed jäävad hästi meelde: „Ühel aastal olid mul Pääsküla rabas mesilaspered ja sealt tuli kanarbikumett. See oli väga hea ja eriline ning mul on isegi paar purki kuskil alles seda. Kanarbikukorjed jäävadki kõige rohkem meelde, need on nii teistsugused meed – intensiivse maitsega, aromaatsed, tiheda konsistentsiga ja tekstuurilt tihti sültjad.“
Ta jätkab, et 2017. aasta mesi läks kahjuks käärima. „Järelikult oli väga niiske. Meeaasta oli pigem nagu hea, ent midagi oli looduses tasakaalust väljas.“ Sellised juhtumid on aga harvad ja selle põhjuseks võib tuua ka mesindushooajast tulenevad piirangud, kus ühel hetkel tuleb mesi tarudest välja võtta, kuna on vaja hakata tegema ettevalmistusi talve saabumiseks. “Kui mesi oleks tarus kauem, siis mesilased saaksid sellest niiskuse välja võtta ja teha parema mee,” nendib Harro asjaolu, et mesinikulgi esineb keerulisi valikuid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie kliimas on iga aasta nii erinev, et pole võimalik ette ennustada, mis saab mesilaste peamiseks korjetaimeks ja missugused faktorid valminud mett enim mõjutanud on.
Kuidas ma ikkagi saan olla kindel, et mahemesi on tõesti mahedalt toodetud?
Mahemesinik peab mahetunnustuse saamiseks läbima üleminekuaasta ning tema meetootmine peab vastama kõigile mahetootmise nõuetele. Harro täpsustab: „Tunnustuse kätte saanud, siis tuleb mul igal aastal Põllumajandus- ja Toiduametile teatada, kui palju mahemett aasta jooksul tootnud olen. Samuti viiakse läbi pistelisi kontrolle. Mina teen mahemesinikuna kõik endast oleneva, et mu mesilastel oleks võimalikult hea elu ja et meie looduskeskkond säiliks.“
Mahetoodetel on kirjas: „mahepõllumajanduslik“ või „ökoloogiline“ või nende tuletis „mahe“ või „öko“. Mahetoit märgistatakse alati Euroopa Liidu mahelogoga.
Pakendatud ökotoodetel on ka päritolutähis ja järelvalveasutuse kood. Eesti Põllumajandus- ja Toiduameti kood on EE-ÖKO-033.
Miks vaid osa Muhe Mesi toodangust on mahedalt toodetud?
Mahemärk on garantiimärk mahedat otsivale tarbijale, et mesi on toodetud keskkonna hoidmise põhimõtteid hinnates. Võib öelda, et Muhe Mesi lähtub ka tavamee tootmisel samadest põhimõtetest, inimesed ja protseduurid on üldjuhul samad. Peamine erinevus on selles, et mesilaste korjemaa pole nii piiratud ja ka osad kasutatavad sisendid on odavamad. Mahemee sisendid teeb kallimaks kaks asja. Esiteks see, et nad on omakorda toodetud mahedalt. Teiseks, kuna mahemesinduse osakaal on ikkagi väike, siis ka sisendite pakkumise turg on ka piiratud.
Mahetoodetel on oma turg ja tarbijaskond, mis on täna küll väike, aga siiski olemas. Seega soovib Muhe Mesi pakkuda ka neile valikut ning toota nii, et mahegarantii oleks olemas. Lisaks soosib seda ka korjemaa, sest Eestis on palju mahemaid ja vahepeal kasvas ka mahepõllumajandus. Kuna aga enamik tarbijaid eeldab, et mesindus on igal juhul loodusega kooskõlas (ning see ei ole Eesti mesinduse puhul üldiselt vale eeldus) ja eelistab soodsamat hinda ökomärgisele, on mesindusettevõtjal mõistlik toota ka tavamett.
Millises pakendis ja kust saab mahemett osta?
Harro toodetav mahemesi jõuab poelettidele Mahe Muhe Mesi sildi all kahes erinevas pakendis: 450-grammises papptopsis ja 200-grammises klaaspurgis.
Mahe Muhe Mesi papptops on tööstuslikult biolagundatav, mis tähendab seda, et kodusesse biojäätmesse seda siiski sorteerida ei tohi.
Mahe Muhe mett müüakse praegu lisaks www.muhemesi.ee e-poele ka Prismas, Rimi Talu Toidab müügialal ja Biomarketis.
Kas ma saan mahemett osta igast toidupoest?
Mahemett ei pruugi leida iga toidupoe lettidelt, kuna mahetoidust teadlikke tarbijaid ei ole veel nii palju, mistõttu poepidajal pole kasulik riiulipinda mahemee all hoida. Muhe Mesi e-pood on aga ööpäevaringselt avatud ja siit saab mahemett tellida lähimasse pakiautomaati või ka soovi korral kulleriga koju.
Liigu puhtama tuleviku suunas – vali mahemesi!
Sinu valikud loevad. Aita kaasa puhtama ja tervislikuma maailma loomisele, valides mahetooteid. Avasta meie mahedalt toodetud mesi ja tee esimene samm tervislikuma toitumise ning jätkusuutlikuma keskkonna suunas. Jaga seda sõnumit ka oma lähedastega ja muutkem koos maailma paremaks – üks purk mett korraga. Vali mahemesi, sest mahe on mitte ainult lahe, vaid ka keskkonnale hea!
Vali aus toit ja puhas keskkond | Foto: Ichie Visual
1 Eesti Konjunktuuriinstituut. 2023. Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal. Tellija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
2 Mahepõllumajandus | Põllumajandus- ja Toiduamet (agri.ee)
3 Mis on mahetoit ja kuidas seda ära tunda? – Organic Estonia